Foto: Herkki Erich Merila
Foto: Arvo Meeks, Lõuna-Eesti Postimees
Herta Laipaik enne 1940. aastat.
Allikas: WikipediaHelilooja – Malle Maltis
Malle Maltis (s 1977) on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli oboe ja plokkflöödi erialal ning Eesti Muusikaadeemia kompositsiooni erialal. Ta on täiendanud end kompositsiooni alal Hollandis Utrechti kunstide kõrgkoolis ning elektronmuusika alal
Triestes G. Tartini nimelises konservatooriumis, Helsingis Sibeliuse akadeemias ja Barcelonas Kataloonia muusikakõrgkoolis.
Malle Maltise loomingus on kesksel kohal teosed akustilistele instrumentidele ja elektroonikale. Ta on töötanud muusikajuhina Eesti Draamateatris, loonud muusikat ja teinud helikujundusi teatrilavastutele ning kirjutanud muusika ligi kümnele anima- ja lühifilmile. 2004. aastal pälvis tema elektoakustiline teos “Res” I preemia Prahas elektroakustilise muusika konkursil “Musica Nova”. 2005 ja 2007 pälvis ta Eesti Muusika Päevade heliloojapreemia. 2010 võitis teos “Chameleon chant" III ECPNM (European Conference of Promoters of New Music) üle-euroopalise elektronmuusika teoste konkursi Austrias.
Käesoleval ajal on Malle Maltis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias elektroakustilise loomingu vanemlektor.
Libretist – Merle jääger (merca)
Merle Jääger (kirjanikunimega Merca, sündinud 19. oktoobril 1965 Tallinnas) on eesti näitleja, luuletaja ja kirjanik. Ta lõpetas 1988. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri Kalju Komissarovi juhendamisel ning töötab sellest ajast alates Vanemuise teatris. Jääger on mänginud väga erinevates rollides, Shakespeare’ist ja Tšehhovist kuni tänapäevaste eesti autoriteni, ning osalenud ka mitmetes suvelavastustes ja Seto kultuuri hoidvas Taarka Pärimusteatris.
Luuletajana hakkas Jääger avaldama 1980. aastatel, kujunedes punkliku hoiakuga protestihääleks. Tema loomingusse kuulub mitmeid luulekogusid, sealhulgas „Hele häärber“, „Narrivile“, seto keeles kirjutatud „Pühä päiv“ ja „Iseqnn“. Lisaks on ta avaldanud romaani „Mees“, lasteraamatu „Mullivesi“ ja proosakogumikke.
Ta on pälvinud mitmeid tunnustusi, sealhulgas Voldemar Panso preemia, Ants Lauteri preemia, Eesti Teatriliidu auhindu ning Karl Eduard Söödi laste luulepreemia. Jääger on olnud Tartu linnavolikogu liige, tegutsenud Kaitseliidus ja osalenud aktiivselt ühiskondlikus elus.
Merle Jääger on üks Eesti mitmekülgsemaid kultuuritegelasi, kes on jätnud olulise jälje nii teatrisse, kirjandusse kui ka avalikku ellu.
Kirjanik Herta laipaik
Herta Laipaik (29. jaanuar 1921 Hummuli vald, Helme kihelkond – 17. jaanuar 2008 Tallinn) oli eesti-mulgi kirjanik.
Herta Laipaiga kirjanduslikku kullafondi kuuluvad etnoõuduste žanris kirjutatud muistendilaadsete lugude kogumikud "Maarjakask (1983), "Kurjasadu" (1987) ja "Hauakaevaja lood" (1991). Andrus Org kirjutab: "Muistendilaadseid jubejutte koondab Herta Laipaiga kogumik "Maarjakask" (1983), kus täiskasvanutele mõeldud müstilise atmosfääriga kaheksa lugu sisaldavad ehtsat algupärast paganlikku pärandit, nii teispoolseid jõude kui ka nõiduslikke elemente (nt lapsi vette meelitav jõenäkk, seitse sohu uppunud talupoega, kalmuvaimude kättemaks). Žanriliselt liigitub kogumik etnoõuduseks, mis töötleb folkloorset ja etnograafilist ainet psühholoogilises võtmes. Sünge miljööga karmid lood päädivad enamasti traagilise lõpplahendusega, läbivaks motiiviks on hukatuslik kirg. Laipaiga kuulumist eesti etnoõudusulme tippu kinnitab veel teinegi kogumik "Kurjasadu" (1987), kus tegutsemas on vete- ja puuhaldjas, kratid, kurjamid, nõiad ja teised üleloomulikud olendid. Helme kihelkonnast pärit õudusmotiive kasutab Laipaik kogumikus "Hauakaevaja lood" (1991), kus jutte raamivad peategelasest kalmistuvahi Surma-Kusta monoloogid.
Eesti ulmekirjanduse asjatundja ja antoloogiate koostaja Raul Sulbi on Laipaika pidanud "folkloorse õuduskirjanduse" rajajaks Eestis. Need Laipaiga originaalsed muistsed lood kütkestavad oma iidsete mulgi kommete, uskumuste ning keelekasutusega ka tänapäeva lugejaid.
https://et.wikipedia.org/wiki/Herta_Laipaik